Vibukool

<span>Aleksander Kiskonen</span><span class="right">Foto: World Archery</span>Lausannes toimusid eelmisel nädalal esimesed veteranide maailmameistrivõistlused vibuspordis. Eesti 7-liikmeline esindus sai ohtralt tähelepanu, sest samast riigist oli nii võistluse noorim kui vanim osaleja. Kuid vanus polnud kaugeltki mitte ainus, mille poolest eestlasi tähele pandi.

Varem on vibusport olnud nii veteranide maailma mängude kui Euroopa mängude programmis, kuid maailmameistrivõistluseid pole toimunud. Esimene MM peeti Lausannes, hiljuti avatud World Archery Excellence Centres. Võistlejad said valida endale 3 formaadi vahel sobivaima vöi teha midagi ebaharilikku ja lasta sama nädala jooksul kaasa kõiki kolme formaati – siselaskmine (25 ja 18 meetri distants), platsilaskmine (vastavalt vibuklassile kas 70, 60, 50 vöi 30 meetri distants) ja maastikulaskmine (määratud ja määramata kaugusega märgid maastikurajal). Kõik eestlased võtsid programmist maksimumi. Võistluses oli 360 osaleja seas ka olümpiamedaliste ja maailmameistreid, kuid eestlased noppisid siiski kokku 11 medalit.

“Ma ei tulnud siia medalite järgi, ma tulin kogemuse pärast,” ütles peagi 80-aastaseks saav Aleksander Kiskonen. “Lõpuks ometi on mul võimalus endavanustega võistelda! Või noh – peaaegu endavanustega,” vihjates sellele, et tema konkurendid olid siiski temast veidi nooremad. Kõige vanem vanuseklass oli 70+ vanusele ja kõige noorem 40-49aastastele.

Hoolimata vanusest võitis Kiskonen siselaskmises kuldmedali, platsilaskmises hõbeda ja ka maastikulaskmises hõbemedali. “Ma olen unistanud sellest, et saaks ükskord PÄRIS maastikurajal lasta – sellisel, kus on kõik elemendid olemas.. ka sellised, mida Eesti maastik ei luba. Nüüd see õnnestus! Vägev oli!” Kiskonen võitis paljude kaasvõistlejate südamed olles üks väheseid, kes peale pikka päeva läks poodiumile jooksusammul ja alla tuli lustaka hüppega. Võistlusjärgses intervjuus kahetses Kiskonen siiski ühte asja: “Oleks ma ainult nooremana rohkem inglise keelt õppinud! Siis oleks maailma täitsa valla!” See ei vähenda siiski tema entusiasmi. “Kui tervis lubab, siis osalen tulevikus uuesti – loodetavasti on siis juba rohkem konkurente, sest sain kinnitust, et asjade õnnestumise korral võin ka noorematele tuule alla teha!”